Iisop

Kirjeldus

Harilik iisop (Hyssopus officinalis) ehk üldkeeles iisop on huulõieliste sugukonna iisopi perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljaste poolpõõsaste liik.

Kasutamine

Droogiks on ürt, see on õite ja lehtedega ladvaosa, mis võib olla nii värske kui ka kuivatatud. Seda peaks koguma enne taime õitsemist või õitsemise alguses. Kuivatamise protsessi käigus taimele iseloomulik kamprit meenutav aroom väheneb. Eeterlik õli, mis on värvusetu või kollakasroheline viskoosne vedelik, saadakse taime veeauruga destilleerides. Vedeliku lõhn on magus, vürtsine ja kamprit meenutav. Kui taim on kaheaastane, võib suve jooksul koguda ürti kaks korda: esimene lõikus soovitatakse teha juuli alguses, seejuures taimed ei tohiks olla veel täisõites ja teine lõikus teostatakse tavaliselt septembrikuus. Harilik Iisop on eeterlike õlide poolest rikkaim enne õite puhkemist. Peale ürdi kogumist see kuivatatakse kimpudena temperatuuril kuni 40 kraadi, varjulises ja hea tuuletõmbusega ruumis. Droog säilib puu- või klaasnõus 2 aastat. Iisopi eeterlikud õlid sisaldavad kamfeeni, tsineooli, pineeni ja limoneeni, mis on kõik tugevatoimelised.

Teed soovitatakse juua maksimaalselt kaks nädalat järjest ja siis pidada kuu aega pausi. Iisopiõli võib määrida nahale põletuste, ekseemi ja haavade parandamiseks. Vesitõmmist on kasutatud igeme- ja silmapõletiku korral. Kõõmast vabanemiseks ja ilusate säravate juuste saavutamiseks soovitatakse loputada pead iisopi vesitõmmisega, kui seda aga peanahale hõõruda, aitab see juuste katkemise korral.

Eeterliku õli kauaaegsel kasutamisel võivad esineda krambid. Ei tohi anda väikestele lastele, kasutada raseduse ajal ja samuti ei soovitata kasutata neeruhaiguste korral ja kõrge vererõhu all kannatajatel. Samuti on droogi toimed paljusuunalised ja üpris nõrgad.

Allikas: Wikipedia